Klassiõhtu

Sellele koolinädalale pani punkti klassiõhtu.

Olime koos, et mängida mänge.

Meil oli väga lõbus. Kõige rohkem elevust tekitas parukate-maskide mäng.

Selle mängu lõpus tegime järgmised klassipildid:

Mängisime oma lemmikmängu: Poiss või tüdruk?

Vahva oli ka toolimäng.

Klassiõhtu oli lastel korralikult läbimõeldud ja kõik sujus.
Meil oli väga tore! 

Selle nädala vanasõnad

Kõnele kergest ja astu kärmest, siis oled sa ikka rikas.
Mis sa omale hea tunned olevat, seda soovi ka teistele.
Kui tahad liugu lasta, pead ka kelku vedämä.
Aeg annab head nõu.
Käsi peseb kätt, siis saavad mõlemad puhtaks.
Üks tikk paneb terve metsa põlema.

Väike vahekokkuvõte - aktiivsemad linnuprojektis osalejad

Kiidan aktiivsemaid linnuprojekti tegevustest osavõtnud õpilasi:

• Signe - pildistas ja filmis toidulauakülalisi
• Kristina - pildistas ja filmis toidulauakülalisi
• Morgan - teadis palju ja rääkis aktiivselt kaasa Erastvere loodusprogrammis
• Trevor - kirjutas üles palju fakte Erastvere loodusprogrammis kuuldu kohta
• Randel - kirjutas üles palju fakte Erastvere loodusprogrammis kuuldu kohta
• Kerstin - kirjutas üles palju fakte Erastvere loodusprogrammis kuuldu kohta
• Helena - kirjutas kokkuvõtte Erastvere looduskeskuse külastuse kohta. Seda saad lugeda siit blogist natuke altpoolt.

Võtke rõõmsalt ja aktiivselt osa meie projekti järgmistest tegevustest. 

Kutsun ka teisi õpilasi üles aktiivselt oma tähelepanekutest lindude tundmaõppimisel teada andma. 

LOODUSVIKTORIIN Erastvere looduskeskuse programmi põhjal

Veebruarikuu jooksul on 2.-4.klassis väljas loodusviktoriin Erastvere loodusprogrammi põhjal. Viktoriiniküsimustele võid vastata üksinda, kahekaupa või kolmeses rühmas. Vasta küsimustele ja esita vastusteleht õpetajale.

Mida saime teada Erastvere linnuprogrammis?

• Sain teada, et on olemas paigalinnud, rändlinnud, hulgulinnud, läbirändajad ja talvised külalised.
• Lindude kõige suuremaks mureks on toit.
• Linnud ei lenda soojale maale mitte külma vaid hoopis söögi tõttu.
• Saba abil linnud tüürivad ehk hoiavad suunda. 
• Pihlakamarjadest toitub üle 50 linnuliigi.
• Isaslinnud on uhkemat värvi, sest nad otsivad paarilist. 
• Nüüd oskan eristada isaslinde emaslinnust. 
• Lindudel on kehaligi udusuled. 
• Lindudel on erinevad nokakujud. 
• Pöialpoiss on Eesti ja kogu Euroopa väikseim lind. 
• Pöialpoiss teeb enda pesa kõrgele kuuse otsa, 17 m kõrgusele.
• Kui pöialpoiss on vihane, on tema kollased suled pealael turris nagu oleks kroon peas.
• Muistendi järgi on pöialpoisil pealael kollased suled kõrvetavast päikesest. 
• Peale kuldnoka ja musträsta teeb erinevaid hääli järele ka pasknäär. 
• Musträhn teeb endale igal aastal uue pesa. 
• Pasknäär on väga ilus lind, aga ta nimi on selline, sest ta häälitsus on nagu kõhu korisemise hääl. 
• Pasknäär võtab sipelgavanni, et enda sulgede vahelt parasiidid hävitada.
• Pasknäär saab suhu võtta kuni 7 tammetõru. 
• Pasknääri sabasuled on sini-must-valged. 
• Pasknäär on tammede looduslik levitaja. 
• Leevike on seemnetoiduline.
• Rähnil on sepikoda, kuhu ta paneb käbid. 
• Eestis elab kuus liiki tihaseid. 
• Isasel rasvatihasel on kõhu all lai must triip, emasel on kitsas must triip. 
• Rasvatihane võib oma pesa ükskõik kuhu teha, kasvõi postkasti. 
• Sain teada, et olemas on ka tutt-tihane. 
• Talvikese laul on: siit, siit saab Riiga.
• Talviksese laul on pandud Beethoweni 5.sümfooniasse.
• Jänesed söövad ära enda esimesed pabulad. 
• Selle aasta loom on hunt. 
• Nägime hiirt linnutoidulaua all lume alla kaevumas.

Õppeprogrammi järel kirja pandud laste teadmistest tegi kokkuvõtte õpetaja. 

RMK Erastvere Looduskeskuse külastus

Looduse paremaks tundmiseks külastasime algklassidega RMK Erastvere looduskeskust. Osalesime looduskeskuse programmis "Kas on linnukesel mure?" Meid jaotati kahte gruppi: üks grupp läks metsa matkama, teine grupp jäi majja. Mina jäin maja gruppi. Meile räägiti Eestimaal talvituvatest linnuliikidest Erastvere looduskeskuse lindude toidulaua külaliste põhjal. 

Täitsime töölehe, kus pidime ära tundma pildil olevad linnud ning lahendasime ristsõna. Pärast kontrollisime vastused ära.

Aga siis tuli meil minna metsa.

Meile näidati haavapuu oksa, mida oli hammustanud jänes ja mida kits. Kui kits on hammustanud oksa, siis see koht on narmendav.

Edasi kõndisime tammepuu juurde ja giid rääkis meile muinasjutu, miks on tammel talvel lehed küljes.
Veel rääkis giid meile lindudest. Tal olid kaasas kotid, kus olid linnud sees. Ta pani linnu kotis laulma ja meie pidime ära arvama, mis lind see on.

Mul juhtus matkal väike äpardus. Saapal pääses tald lahti ja lumi kogunes sinna vahele. See tegi kõndimise raksemaks. Matka lõpus pakuti meile teed ja kõrvale sõime kaasavõetud võileibu.  

SUUR AITÄH MEIE TOREDATELE JA SÕBRALIKELE PROGRAMMIJUHTIDELE!

Jutu kirjutas Helena ja fotod lisas õpetaja. 

Palju õnne, Sander!

Kaardi joonistas Markus O.